Internetiturundusest lähemalt

Toomas Eelrand, meediamaa.ee, 12.02.2010

Prindi Kommenteeri Saada sõbrale

Kui üleüldine reklaamiturg on tugevalt mõjutatud ülemaailmsest majanduslikust olukorrast, siis internetireklaamile pööratakse järjest rohkem tähelepanu – selle tulemused on mõõdetavad, pealegi veedavad inimesed järjest rohkem aega internetis.

Tänu tulemuste väga heale mõõdetavusele võimaldab internetireklaam erinevaid hinnastamismudeleid:

Päevahind – reklaampinnal on välja arvutatud kindel päevahind, mis ei sõltu saadavate kontaktide arvust. See on Eestis levinuim reklaambänneri hinnastamise viis, mida kasutavad kõik suuremad internetikeskkonnad – Neti.ee, Delfi jpt.

Reklaami näitamisel põhinev hind – maksustatud on reklaami näitamine ja reklaamija ostab teatud arvu reklaami (bänneri, tekstireklaami) näitamisi. Siin on tavaliselt võimalik valida veel perioodi pikkust (muuta reklaami intensiivsust) ning ka kellaaega, millal reklaami esitletakse.

Klikipõhine hind – reklaamija maksab ainult siis, kui keegi tema reklaamile klikib. See, kui palju reklaambännerit näidatakse, ei ole oluline. Antud mudel on maailmas kõige levinum reklaami hinnastamise viis, mida kasutab teiste hulgas näiteks Google.com.

Konkreetse tegevuse hinnastamine – selle puhul maksab reklaamija ainult siis, kui sooritatakse mingi eelnevalt kokku lepitud tegevus – nt kui keegi registreerib ennast reklaami põhjal firma uudiskirja lugejaks või tellib lisainfot toote kohta.

Müügi eest tasumine – siin on maksustatud juba konkreetne müügitehing või lepingu sõlmimine. Näiteks kui reklaamijaks on kellapood, siis reklaamimisel on maksustatud iga müügitehing, mis tuleb konkreetsest veebikeskkonnast.

Neid kahte viimast on Eestis väga vähe kasutatud, kuna tihti on tulemuste mõõtmine keerukas.

Internetiturunduse vahendid:

Firma koduleht on internetiturunduse alus. Oluline, et ta oleks intuitiivne – lihtne navigeerimine, hea info leitavus, disain, varustatud värske infoga. Aasta tagasi lisatud info ei ärata kindlasti usaldust.

Selgitamaks, kas veebileht on hästi kasutatav, on sellele vaja teha veebilehe kasutatavuse (usability) testid. Neid on võimalik korraldada väga lihtsalt: alates näiteks paberil lehe testimisest kuni selleni, et salvestatakse info, kuhu inimene vaatab, kui kaua tal selleks aega kulub ja kus ta hiirega liigub.

Et külastajaid kodulehe üles leiaksid, peab selle ehitamisel arvestama otsimootoritega, kust tuleb tavaliselt enamik külastajatest – seda nimetatakse SEO (Search Engine Optimization) ehk otsimootorite jaoks optimeerimine.

Reklaami näitamine – kõige levinum kodulehe reklaamimise viis on bännerreklaam. Bänner on kindlate mõõtudega reklaampind, mida müüakse reklaamijatele. Bännerile klikkimine viib kasutaja firma kodulehele. Internetireklaami alguseks peetaksegi seda hetke, kui AT&T 1994. aastal pani üles esimese bänneri.

Bänneril on tavaliselt liikuv tekst või pilt. Bännerreklaami üheks alaliigiks on püsibännerid, mis on internetikeskkondades alati samal kohal. Nt Delfi avalehel on Swedbanki internetipanga bänner juba aastast 2000. Lisaks on bänneritel veel mitmeid eriliike, nagu videobänner, üle ekraani reklaamid jne.

Tekstireklaam – on reeglina odavam bännerreklaamist ja nagu nimigi ütleb – see reklaam koosneb ainult reklaamtekstist ning lingist kodulehele. See on levinuim reklaamiformaat Google.com-i otsimootoris.

E-posti turundus – oma reklaamsõnumi saatmine e-kirja teel neile, kes on selleks eelnevalt loa andnud. Positiivseteks külgedeks on kiirus ning väga väikesed kulud, miinuseks aga kogu maailmas ringlev spämmkirjade hulk, mis on heitnud varju sellele suurepärasele turundusvahendile. Spämmkirjaks peetakse e-kirja, mille saamiseks ei ole internetikasutaja eelnevalt luba andnud.

Sotsiaalne turundus – oma reklaamsõnumi või üleskutse esitlemine erinevates populaarsetes sotsiaalsetes võrgustikes või veebisaitides – Twitter, Orkut, Facebook, mitmesugused blogid jne

Miniveebisaidid suurtes portaalides – suure külastatavusega veebisaiti on integreeritud firma veebileht. Näiteks kinnisvaraportaalis City24 on SEB pank pannud üles kogu kinnisvara finantseerimist puudutava info. Sel juhul ei pea kasutaja, kes otsib kinnisvara, lahkuma sellelt lehelt, ilma et leiaks ka kogu laenuvõtmist ja nõustamist puudutava info samast kohast.

Statistika – kuna internetis on iga liigutus jälgitav, pakub see väga häid võimalusi mitmesuguseks testimiseks ning analüüsimiseks. Enne suuremat e-posti kampaaniat on hea testida erinevaid pealkirju, kujundusi ja ka kellaaegu, millal saadetud sõnum kõige paremini vastu võetakse. Bännerite puhul saab testida ka sõnumeid ja kujundusi. See on küll lisatöö, kuid tasub ennast kuhjaga ära ja lisanduv kulu on seejuures väike.

Lisaks võib internetis edukalt testida ka offline-meediasse minevaid kujundusi ja sõnumeid. Selliste analüüside tegemine pole keeruline, võttes maksimaalselt aega vaid ühe päeva.

Artikli materjali võib kasutada teistes väljaannetes, kui lisate viite portaalile www.juhtimine.ee

Kommenteeri
Sinu nimi *
E-mail
Tekst *
 

Kuidas reklaamida internetis?
14.04.2010 | Toomas Eelrand, meediamaa.ee
See on imelihtne, ütlevad kõik spetsialistid: uurige välja, kus teie potentsiaalsed kliendi käivad, ja levitage seal oma sõnumit. Ja nii peakski rahakraanid avanema. Või mis, kas midagi jäi selgusetuks?
Veebistatistika ABC
04.02.2010 | Toomas Eelrand, meediamaa.ee
Veebistatistika aitab jälgida kodulehe äriliste eesmärkide täitmist, võimaldab analüüsida kodulehe toimimist ning annab sisendi selle efektiivistamiseks.
Kuidas tuua veebileht otsimootorites esile
08.12.2009 | Toomas Eelrand, meediamaa.ee
USAs kulub internetireklaamist 47% otsimootorites esindatusele. Ka Eesti liigub samas suunas, kuigi praegu meil otsimootorite osakaal kindlasti nii suur ei ole. Seega on just parim aeg sellele tähelepanu suunata.
Director: Internetiturundus tundub ülilihtne...
21.05.2008 | Tanel Talve, Winter Media Group
Tanel Talve kirjutab oma artiklis sellest, mille peale peaks enne internetikampaaniat mõtlema.
Internetiturundus
26.10.2007 |
Internetikeskkonnas turundamisel on mitmeid eeliseid, nagu näiteks info ja materjalide levitamise madal hind.