Koostöö on sõnakõlks ilma ühise eesmärgi ja kompetentsuseta

Mait Raava, juhtimiskonsultant, Pro Konsultatsioonid, 25.02.2010

Prindi Kommenteeri Saada sõbrale

Välisinvestorid on Iirimaale, Soome, Singapuri jm investeerimisel rõhutanud muude tegurite hulgas sealsete inimeste kollektiivsust. Koostöö vähesus pärsib rahvusvahelist konkurentsivõimet – sellest räägivad Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, Arengufondi, ülikoolide jt kõneisikud. Teavitustöö tulemusel on esimesed pääsukesed ka justkui saabunud. Algatatud on mitmeid mõttekodasid nagu „Teeme ära“, „Eesti 2018“ jne. Ülikoolide ühisprojektid ettevõtetega on suurenenud, konkurendid käivad juba ühiselt välismaal äri õppimas, ettevõtted teevad ühispakkumisi jne.
Kui meil oleks lõpmata palju aega, küllap õpiksime meiegi sammhaaval paremini koostööd tegema. Kuid meil pole aega, me peame tihedas konkurentsivõitluses pidevalt võitlema. Seetõttu on õige koostööd sihipärasemalt arendada. Koostöös on kaks asja, millest ei tohi mitte mingil juhul mööda vaadata ja mida tuleb alati üheskoos vaadata. Need on eesmärgile pühendumine ja kompetentsus. Need eeldused määravad ühiste jõupingutuste tulemuslikkuse.

Inimesed pühenduvad ühisele eesmärgile ainult siis, kui see on neile kasulik. Sõltuvalt inimestest võib kasu olla kuuluvuses, arengus või võimus. Kasu võib olla lihtsalt rahas või muus materiaalses väärtuses. Kuid peamine on, et individuaalne ja ühine kasu oleksid kokku viidud.
Inimesed pühenduvad ühisele eesmärgile ainult siis, kui see on neile kasulik. Sõltuvalt inimestest võib kasu olla kuuluvuses, arengus või võimus. Kasu võib olla lihtsalt rahas või muus materiaalses väärtuses. Kuid peamine on, et individuaalne ja ühine kasu oleksid kokku viidud. Õigupoolest on see ilmselge, kuid paraku tavatseme me teha siin ühe suure vea. Me kipume ära unustame, et koostöö algab sellest, et inimesed võtavad ise eesmärgi omaks. Selle asemel kaldume me moraliseerima, et sa pead meie eesmärgi omaks võtma, muidu oled sa väga paha. Silmatorkavalt teevad seda näiteks sotsiaalteadlased, kes valjuhäälselt nõuavad, et äriringkond tunnistaks ühise eesmärgina Eesti sotsiaalset arengut, mitte oma äri kasumit. Sarnase vea teevad ettevõtete juhid, kes nõuavad töötajatelt pühendumist kasumi teenimisele, mitte aga pühendumist enda arengupotentsiaali realiseerimisele.

Kuid paraku ei teki koostööd kunagi, kui üks nõuab teiselt oma eesmärgi omaksvõtmist. Tulemusliku koostöö eelduseks on, et erinevate eesmärkidega inimesed lepivad ühiselt kokku eesmärgis, mis teenib kõigi osapoolte huve. Ettevõttes võib olla ühiseks eesmärgiks rahvusvahelise konkurentsivõime suurenemine. Ühiskonnas võib selleks olla inimeste eluea pikenemine. See võib olla üks või teine, kuid tähtis on, et kriitiline arv inimesi koonduks ühiseesmärgi taha. Kuni me ei ole kõigile kasulikus eesmärgis kokku leppinud, ei ole lootust tulemuslikule koostööle. Selle asemel toimub „teki enda poole rebimine“, sõltumatute „kuningriikide“ tekkimine jms.

Koostöö teine oluline eeldus on kompetentsuse olemasolu. Konkurents sunnib seadma kõrgeid eesmärke. Alguses see innustab, kuid peagi jõutakse äratundmisele, et tegelikult on eesmärk ikka liiga raske ja oskusi jääb vajaka. Selle tagajärjel tekib inimestel negatiivne häälestus, paljud muutuvad rahulolematuks ja osa annab lausa alla ning lahkub või võõrandub. Liidrite roll ei ole siin jällegi moraali lugeda, vaid inimesi julgustada ja üksteiselt õppida. Edukaks osutavad need ettevõtted ja riigid, kelle liidrid aja nõudmistega kaasas käivad – kes on iseenda arendamisel teistele eeskujuks ja tõmbavad sellega kaasatulijad endaga „üles kaasa“. Sel juhul inimesed pingutavad, suurendavad oma kompetentsust ja nii liiguvadki ühise eesmärgi saavutamise suunas. Sedalaadi koostöö on olnud iseloomulik mitmetele edukatele ettevõtetele nagu General Electric, Microsoft ja Google ning riikidest Singapurile ja Iirimaale. Eestist võib positiivse näitena tuua Hansapanga, mis erines algusaastatel oma konkurentidest just selge ühise eesmärgi ja kõrge kompetentsuse poolest. Nii et meil on eeldusi koostööks küll.
Ole sa ettevõtte juht või poliitik, küsi endalt ausalt ja ilustamata, kas olemasolev eesmärk ühendab inimesi ja kas kompetentsus on selleks piisav. Vastasel juhul pole mõtet jutlustada koostööst, sest seda lihtsalt ei ole ega tule.

Artikli materjali võib kasutada teistes väljaannetes, kui lisate viite portaalile www.juhtimine.ee
Kommenteeri
Sinu nimi *
E-mail
Tekst *